Muru hooldus
Muru hooldus koosneb paljudest töödest: niitmine, väetamine, kastmine, kulukorjamine ja õhutamine, tugikülv, rullimine, taimekaitsetööd jm. Osa tuleb ette igal nädalal, osa mõne aasta tagant.
Neli neist on alustalad. Ilma nendeta ilusat muru loota ei maksa ja tasub teha kõiki nelja vähemalt rahuldavalt, mitte ainult ühte suurepäraselt.
Neli alustala
Muru niitmine
Kõige sagedasem töö. Kiire kasvu ajal võib niitmist ette tulla iga paari päeva tagant, kuivemal ajal harvemini. Kõige rohkem loeb niitmise kõrgus ja see, kui palju korraga maha võetakse.
2 VäetamineMuru väetamine
Väetamata muru hõreneb aasta-aastalt, sest iga niitmisega viiakse toitaineid ära. Tihe muru ei jäta umbrohule ja samblale ruumi.
3 KastmineMuru kastmine
Kastmine käib olude, mitte kalendri järgi. Pikal kuival võib olla vaja kasta peaaegu iga päev, vihmasel suvel mitte kordagi.
4 ÕhutusMuruõhutus ja püstlõikamine
Kogunenud kulu eemaldamine ja kamara õhutamine. Kerge kulukorjamine kuulub iga kevade juurde, masinaga püstlõikus tuleb ette vaid siis, kui kulu on tõesti kogunenud.
Ülejäänud tööd
Nende nelja kõrvale tulevad tööd, mida tehakse harvemini või vajaduse järgi.
- Tugikülv. Hõredaks tallatud või paljaks jäänud kohtade taastamine. Parim aeg on aprillist maini või september. Tugikülvi teeme ka teenusena.
- Rullimine. Kevadel, kui talv on kamara ebatasaseks tõstnud.
- Taimekaitsetööd. Umbrohu, sambla, haiguste ja kahjurite tõrje. Neid tehakse siis, kui probleem on olemas, mitte ennetavalt harjumusest.
Muru hooldus kuude kaupa
Suurem osa töödest ei mahu ühte kuusse. Niitmine jookseb läbi peaaegu kogu aasta, kastmine tuleb ja läheb ilmaga ning ainult väetamisel on selgemad korrad, kuigi ka need nihkuvad ilmaga. Muru vastab alati kõige nõrgemale lülile.
Tumeroheline on töö, mis kestab läbi terve perioodi. Kuldne on kulukorjamine ja püstlõikamine: põhiaeg on kevad, sügis on teine võimalus. Heleroheline tähendab vajaduse järgi. Numbritega ringid on neli väetamiskorda. Hall on külm periood, mil muru ei kasva.
Külm periood on ainus aeg, mil murul midagi teha ei ole. Ainus asi, mida talvel jälgida, on see, et murule ei tekiks jääkoorikut, seega lumekihti ei tampita kinni.
Korduvad küsimused
Kui tihti tuleb muru niita?
Nii tihti, kui muru kasvab. Kevadel ja varasuvel võib see tähendada niitmist iga kahe päeva tagant, kuival ja kuumal ajal võib vahele jääda nädal või rohkemgi.
Kindlat päevade arvu ei ole mõtet otsida. Otsustage kõrguse järgi: kui niitmise kõrgus on 4 cm, minge peale siis, kui muru on umbes 5 kuni 6 cm.
Kui vajate rohkem abi, on kogu teema lahti kirjutatud muru niitmise juhendis.
Miks tuleb muru sisse sammal?
Loodus ei salli tühja kohta. Sammal ei tõrju muru välja, vaid asub sinna, kus muru on juba nõrgaks jäänud.
Põhjuseid on mitu: vari, ületihenenud või liiga niiske pinnas, toitainete puudus, liiga happeline muld. Ka liiga madal niitmine võib kaasa aidata, kuigi tugev ja hästi toidetud muru talub madalat niitmist probleemideta. Sambla väljariisumine ilma põhjuse kõrvaldamiseta annab tulemuse üheks hooajaks.
Millal on mõistlik muru pigem uuendada kui parandada?
Kui muru on hõre laiadel aladel, mitte üksikute laikudena, kui sammal ja umbrohi katavad üle poole pinnast või kui aluspinnas on ise vale. Üksikute laikude puhul piisab tugikülvist.
Kas talvel on murul midagi teha?
Peaaegu mitte midagi. Jälgida tasub ainult seda, et murule ei tekiks jääkoorikut, seega lumekihti ei tampita kinni. Suusarajad ja kelgumäed jäävad murult kõrvale.
Uus muru on eraldi teema
Värskelt paigaldatud siirdmuru esimesed nädalad käivad täiesti oma reeglite järgi. Kastmine, esimene niitmine ja esimene väetamine on kõik teistmoodi kui juurdunud murul.
Kogu paigaldusjärgne hooldus on kirjas Mullast muruni juhendis.
Uue muru saate valmis kujul põllult
Kui muru on hooldusest hoolimata lootusetult hõre või rajate hoopis uut ala, on siirdmuru kõige kiirem tee. Kasvatame ja lõikame muru ise ning toome selle kohale. Vaadake hinda ja koguseid või küsige pakkumist.